Asenduskoduteenuse protsess

SA Elva Laste- ja Perekeskusele on 07.03.2013 Tartu Maavalitsuse poolt väljastatud tähtajatu tegevusluba nr 1-1/117 asendushooldusteenuse osutamiseks.

Pakume asendushooldusteenust vanemliku hoolitsuseta lastele.
Hetkel on teenusel lapsed vanuses 1-19. Valdavalt on teenusel olevad lapsed kooliealised, osa lapsi käib ka lasteaias.
Meie lapsed on enamasti erivajadusega, peamiselt on tegu meelepuudega, kerge vaimse alaarengu või käitumishäirega. Füüsilise puudega lapsi hetkel ei ole.
Vaatamata sellele, on nad lapsed nagu iga teine – aastaringselt teevad nad õppetööd erinevates õppeasutustes nagu Elva Gümnaasium, Palupera Põhikool, Konguta kool, Tartu H. Masingu kool, Tartu Kutsehariduskeskus, Kammeri Kool, Urvaste Kool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskus ning pisimad valmistuvad kooliks Elva valla lasteaedades.

Iga lapse puhul kaalume hoolikalt, milline kool võiks just talle sobida. Meie suur soov on, et lapsed käiks koolis rõõmuga ning õppimine pakuks talle eduelamuse. Osa lapsi õpib lihtsustatud õppekava alusel. Peame väga oluliseks, et asutusest lahkudes oleks lapsel olemas vähemalt võimetekohane kutse- või keskharidus, et tagada hiljem võime end üleval pidada.

Igal meie lapsel on vähemalt üks huviala, millega ta kooli kõrvalt tegeleb ning mis talle rõõmu pakub. Püsiv huvialaga tegelemine õpetab neile kohusetunnet, meeskonnatööd ning pakub samuti eduelamust. Suviti käivad kõik meie kooliealised lapsed laagrites ja malevates.

Asendushooldusteenust pakume erinevates vormides. Meil on neli peremaja ja kaks korterit. Osutame nii asenduskodu- kui perekoduteenust. 

Lapsed on tubades ühe- ja kahekaupa ning bioloogilised õed-vennad saavad kasvada koos ühes majas. Iga peremaja moodustab väikse pere, milles igal ühel on oma roll ja kohustused ning ka traditsioonid nagu tavaperedeski. Näiteks tähistatakse igas peremajas sünnipäevi, kalendripühasid, traditsioonilisi saunapäevi ning käiakse koos väljasõitudel, matkamas, sportimas või kinos/teatris.
Taotleme teenust pakkudes võimalikult peresarnast kasvukeskkonda, mis toetab lapse kasvamist iseseisvaks ja toimetulevaks täiskasvanuks. Pered käivad ise poes, ühiselt tehakse koristus- ja majapidamistööd ning valmistatakse toidud.
Küsitlesime, kui peremajades oli elatud peaaegu aasta, tagasisidet, kuidas nad on oma majadega rahul ja vastused olid sellised:
– uues majas on parem, sest siin saab omaette olla
– uues majas on parem, sest siin on soojem
– uues on parem, sest siin saab ise rohkem otsustada
– vanas oli parem, sest seal olin rohkem harjunud
– uues on vähem lärmi ja lapsi

 

Peame väga oluliseks jätkuvalt arendada teenuse sisu, et vastata laste vajadustele. Väärtustame võrgustikutööd, mille oluliste liikmetena näeme teenusel olevaid lapsi, kohalikku omavalitsust, koole jt teisi lasteasutusi,  tugiperesid ning laste bioloogilisi perekondi. Igal lapsel on oma usalduskasvataja, kellega ta saab muresid ja rõõme jagada ning vahel ka näiteks käia kahekesi teatris või metsas seenel.